pinnalt eralduda, mistõttu vedelik erinevalt kristallist säilitab ruumala, kuigi mitte kuju. Kui vedelik saab väljastpoolt soojust, omandavad mõned molekulid nii suure energia, et nad saavad vedelikust lahkuda. Seda nähtust nimetatakse aurumiseks. Gaasilises olekus liiguvad aine molekulid või aatomid täiesti vabalt ja täiesti korratult ning täidavad kui tahes suure ruumala. Gaasil ei ole kindlat kuju ega kindlat ruumala. Plasmaoleku korral, mis on Universumis laialt levinud, koosneb aine elektriliselt laetud või neutraalsetest aatomitest ning aatomitest välja rebitud vabadest elektronidest. Tegu on väga ioniseeritud gaasiga; mõnikord peetakse seda olekut gaasilise oleku vormiks. Plasma koosneb peamiselt laetud osakestest: positiivse laenguga ioonidest ja negatiivse laenguga elektronidest. Plasmale iseloomulikud nähtused tuleneb osakestevahelistest jõududest, mis alluvad Coulombi
Tahked kehad säilitavad kuju ja ruumala. -Vedela korral saavad molekulid vabalt liikuda, kuid on üksteisest ligikaudu sama kaugel kui tahke oleku korral. Molekulidevaheliste jõudude tõttu ei saa vedeliku molekulid vedeliku pinnalt eralduda, mistõttu vedelik säilitab ruumala, kuigi mitte kuju. -Gaasilises olekus liiguvad aine molekulid või aatomid täiesti vabalt ja täiesti korratult ning täidavad kui tahes suure ruumala. Gaasil ei ole kindlat kuju ega kindlat ruumala -Plasmaoleku korral, koosneb aine elektriliselt laetud või neutraalsetest aatomitest ning aatomitest välja rebitud vabadest elektronidest. Plasma on ioniseeritud gaas. PT diagram kasutatakse oleku määramiseks nt. 29. Elektirväli.Elektriliselt laetud nim keha millel on elektrilaeng s.t. nad ei ole elektriliselt tasakaalus. Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus.Samanimelise
Vedela oleku korral ei ole üksikud molekulid seotud kindlate asenditega § Üksikmolekulid ja molekulide korrastatud rühmad on korratus liikumises, kuid on üksteisest ligikaudu sama kaugel kui tahke oleku korral § Molekulidevaheliste jõudude tõttu ei saa vedeliku molekulid vedeliku pinnalt eralduda Gaasilises olekus liiguvad aine molekulid või aatomid täiesti vabalt ja täiesti korratult ning täidavad kui tahes suure ruumala Plasmaoleku korral (mis on Universumis laialt levinud) koosneb aine elektriliselt laetud või neutraalsetest aatomitest ning aatomitest välja rebitud vabadest elektronidest § Väga ioniseeritud gaas § Mõnikord peetakse seda olekut gaasilise oleku vormiks •Faas ja faasisiire Faas on aine olek, milles keemiline koostis ja füüsikalised omadused on selle aine ulatuses ühesugused.
Tahked kehad säilitavad kindla temperatuuri juures kuju ja ruumala. *Vedela oleku korral ei ole üksikud molekulid seotud kindlate asenditega. Kui vedelik saab väljastpoolt soojust, omandavad mõned molekulid nii suure energia, et nad saavad vedelikust lahkuda. Seda nähtust nimetatakse aurumiseks. *Gaasilises olekus liiguvad aine molekulid või aatomid täiesti vabalt ja korratult ning täidavad kui tahes suure ruumala. Gaasil ei ole kindlat kuju ega kindlat ruumala. *Plasmaoleku korral koosneb aine elektriliselt laetud või neutraalsetest aatomitest ning aatomitest välja rebitud vabadest elektronidest. Tegu on väga ioniseeritud gaasiga; mõnikord peetakse seda olekut gaasilise oleku vormiks. Plasma koosneb peamiselt laetud osakestest: positiivse laenguga ioonidest ja negatiivse laenguga elektronidest. Oleku muutus sõltub aine temperatuurist ja rõhust. Enamikku aineid saab temperatuuri ja rõhu muutmise teel viia üle mis tahes agregaatolekusse. Kui
Näiteks vett (H2O) nimetatakse tahkes olekus jääks, vedelas olekus veeks ja gaasilises olekus veeauruks. Kui vedelik saab väljastpoolt soojust, omandavad mõned molekulid nii suure energia, et nad saavad vedelikust lahkuda. Seda nähtust nimetatakse aurumiseks. Gaasilises olekus liiguvad aine molekulid või aatomid täiesti vabalt ja täiesti korratult ning täidavad kui tahes suure ruumala. Gaasil ei ole kindlat kuju ega kindlat ruumala. Plasmaoleku korral, mis on Universumis laialt levinud, koosneb aine elektriliselt laetud või neutraalsetest aatomitest ning aatomitest välja rebitud vabadest elektronidest. Tegu on väga ioniseeritud gaasiga; mõnikord peetakse seda olekut gaasilise oleku vormiks. Oleku muutus sõltub aine temperatuurist ja rõhust. Enamikku aineid saab temperatuuri ja rõhu muutmise teel viia üle mis tahes agregaatolekusse. Kui vedelik kuumutada
annaabi.ee 
