piki magnetvälja jõujooni. Kui osake saabub sobivasse magnetosfäärialasse, hakkab ta piki jõujoont liikuma nii kiiresti, et tungib ionosfääri. Seda nähtust kutsutakse osakeste sajuks ehk pretsipitatsiooniks. Magnetosfäärist sadavate osakeste energia siirdub põrkumisel ionosfääri osakestele. Pisut hiljem vabastavad ionosfääri osakesed selle energia virmaliste valgusena. Piirkond, kus maakera magnetväli ohjab virmalisi ajendavaid magnetosfääri plasmakihi osakesi, moodustab kummagi magnetpooluse ümber ovaalse ala. Neid alasid kutsutakse virmaliste ovaalideks. Virmalised ilmuvadki ainult nende kohal. Olenevalt olukorrast muutuvad ovaali suurus ja asend tugevasti. Rahulikel perioodidel on ovaalid kitsad ja väikesed. Soome kohal asub rahuliku perioodi ovaal maa põhjaosas. Aktiivsusperioodil võib ovaal ulatuda Põhja-Soomest kaugele maa lõunaossa või tervenisti sinna nihkudagi. Kui
Polütsüsteemia – Hb sisaldus kõrgem. Nt füüsilise pingutuse korral. 2.7.6. Erütrotüütide settekiirus ja selle määramine. Põhimõte: stabiliseeritud vere rakud settivad seismisel liigist ja organismi seisundist sõltuva kiirusega. Määrab rakkude agregatsioon, mis sõltub nende elektrilaengust, erütrotsüütide arvust, plasma albumiinide ja globliinide suhtest. Kiiresti settib hobuse veri. ESK hinnatakse 1h möödumisel selginenud plasmakihi mõõtmisega. Mäletsejaliste ESK on väga aeglane: ööpäevas mõni mm. ESK muutused (peamiselt kiirenemine) viitab aneemiale, nakkus- ja parasiithaigused, mädased põletikud, kasvajad. Loetakse plasmasamba kõrgus mm. Inimese norm 3-8 mm/h. /var/www/html/annaabicron/doc/14490998629056.doc 5 2.7.7. Erütrotsüütide antigeensed omadused. 2.7.7.1. Veregrupid inimesel : AB0 ja reesussüsteem.
annaabi.ee 
