Kokkuvõte Verehaigused võivad põhjustada hemoreoloogilisi häireid peamiselt 3 mehhanismi kaudu: · Muutused tsirkuleerivate vererakkude arvus · Muutused erütrotsüütide deformatsioonivõimes · Muutused plasma viskoossuses Hemoreoloogilised uuringud on väga olulised nii diagnoosimisel kui ravi määramisel. Näiteks võib tuua vere transfusiooni ja plasmafereesi efektiivse kasutamise oskuse teatud haiguste korral. Tänu pidevale tehnika arengule võib saautada paljulubavaid tulemusi nii terapeutilisest asbektist kui ka preventsiooniks. Tulevikus on aga vere häirete reoloogiliste asbektide uurimise eesmärgiks pigem haiguste preventsioon kuivõrd tavaline ravi. 9 Kasutatud materjalid 1. P. F. Leblond Hemorheology and blood diseases 2
kasutamist Neerubiopsia ei ole obligatoorne, kuid võimaldab täpsustada neerupuudulikkuse tekkemehhanismi; esineda võib o äge tubulaarnekroos, mis ajaga paraneb o amüloidi ja kergete ahelate ladestumine, mille ainsaks raviks on müeloomi tsütostaatiline ravi o proteinuuria ja silinderuuriaga kulgev neerukahjustus (”cast nephropathy”), mis eeldab kiiret kergete ahelate hulga vähendamist Plasmafereesi efektiivsus on küsitav Kõik hemodialüüsi vajavad müeloomihaiged peavad saama hemodialüüsi Neerupuudulikkuse esinemisel on esimese valiku raviks kõrg-doosis deksameta- soon monoteraapiana (deksametasoon ei vaja neerupuudulikkuse puhul doosi kor- rigeerimist) või bortesomiib kombinatsioonis deksametasooniga+/- -32- kemoteraapiaga
annaabi.ee 
