Uurimustöö Mikrolaineahjud
Esiteks võeti katseks viinamarjad, kuna nad sisaldavad palju vett. Viinamarjad lõigati pooleks
ning need pooled omakorda pooleks, jättes kahte poolt ühendama õhukese nahariba.
Viinamarjade lõigatud pind kuivatati, et nende pinnal ei tekiks elektrijuhtivust. Viinamarjad
asetati mikrolaineahju pöörlevale alusele, ning juba paari sekundi möödudes võis täheldada
plasmaefekti. Nahariba kahe poole vahel põles täielikult.
Plasmaefekt tekkis õhu ning viinamarja potentsiaalide erinevusest. Kuna viinamarja
potentsiaalilävi on kõrgem, siis mahutab see rohkem mikrolaineid.
Teiseks võeti katseks põlev tikk, mis piisavalt põlenuna tekitas plasmaefekti, kuna põlenud osa
koosnes grafiidist.
Samuti tekitati plasmaefekti traadijupiga, mis kuumenes sedavõrd, et süütas tikutopsi kaanest
tehtud aluse. Põhjuseks oli traadi mõlemasse otsa koondunud energia.