Fotosüntees
pimedas.
Kloroplastid koosnevad kahes peamisest algosast rohelisest värvainest - klorofüllist ja
värvusetust plasmaatilisest alusest, niinimetatud stroomast. Klorofüll on koondunud
väikestesse ümaratesse või kettakujulistesse granulitesse, mis asetsevad kloroplasti stroomas.
Klororfülli ülesanneteks on valguse energia neelamine ja selle üleviimine CO 2 taandamise
protsessile, osavõtt keemilisest fotosünteesi protsessist. Strooma ülesanneteks aga on olla
plasmaatiline alus, kus asetsevad klorofülli osakesed, olla fotosünteesi reaktsioonidest osa
võtvate redoksfermentide kandja.
Põhiline kloroplastide mass koosneb valkudest, lipoididest, pigmentidest ja mineraalsooladest
(valgu hulk 30-45% kloroplasti kuivkaalust, tsütoplasmas 80-95%, lipoidid 20-40%
kloroplasti kuivkaalust, tsütoplasmas 2-3%). /.../
Kuna fotosünteesi tähtsus (päikese kiirte energia vangistamine ja selle muutmine
annaabi.ee 
