Hõbe Hõbe (Ag) paikneb perioodilisussüsteemis 1B rühmas, 5 perioodis. aatommass tuumalaeng järjenumber elektrone prootoneid neutroneid 108 amü +47 47 47 47 41 Hõbeda oksüdatsiooniaste on +2. Füüsikalised omadused: Hõbe on hõbvalge värvusega, plasitiline, kege ja hästi sepitstav väärismetall. Ta on parim soojus-ja elektrijuht. Hõbedat iseloomustab ka erakordne peegeldusvõime. Tihedus on 10,5 g/cm³ ning sulamistemperatuur 960°C. Keemilised omadused Hõbe on passiivne metall. Ta ei reageeri veega ega puhta õhuga ning ei tõrju happest välja vesinikku. Hõbe reageerib: · konsentreeritud lämmastikhappega 3Ag + 4HNO3 = 3AgNO3 + NO2 + H2O · kontsentreeritud väävelhappega
hõbedat, sest pärismaalastel oli palju hõbeehteid. Hispaanlased arvasid, et La Plata madalik ja jõgede sängid on väga hõbedarikkad. Ometi ei leidunud ehedat hõbedat ega maaki kuigi palju. · Argentiinast ei leitud tegelikult nii palju hõbedat, kui loodeti ja seega tuleks hõbedamaaks pidada hoopis Mehhikot, kus 60.-70. aastail toodeti hõbedat rohkem, kui mujal. Hõbeda füüsikalised omadused · Hõbvalge värvusega · Plasitiline · Kerge · Hästi sepitstatav väärismetall · Parim soojus-ja elektrijuht · Hõbedat iseloomustab ka erakordne peegeldusvõime Hõbeda keemilised omadused · Passiivne metall · Ei reageeri veega ega puhta õhuga · Ei tõrju happest välja vesinikku Hõbeda leidumine looduses · Võrreldes kullaga leidub teda 20 korda rohkem · Hõbe on looduses vähelevinud element · Hõbedat leidub nii ehedalt kui ka ühenditena (Ag2S, AgCl).