Ookeanis elavad imetajad
Kaseloti peast võtab suurema osa enda alla vahaja võide, spermatseediga täidetud
rasvapadjand. Täpselt ei ole teada, milleks vaal üldse spermatseeti vajab. Ühe teooria
järgi suudab vaal vastavalt vajadusele kas vedelaks või tahkeks muuta ja nõnda ujuvust
reguleerida. Teise teooria kohaselt talitleb padjand ,,läätsena", mis koondab
kajalokatsioonil välja saadetavaid helilaineid.
Hüpped:
Vahepeal hüppavad vaalad veest välja ning langevad, selg või külg ees, tohutu valju
plartsuga tagasi vette. Sellist käitumist on täheldatud enam-vähem kõikidel vaalaliikidel.
Bioloogide arvates kasutavad vaalad neid hüppeid liigikaaslastega suhtlemiseks- vali
plarts kostab vee all mitme kilomeetri kaugusele. Osad vaalad kasutavad ka hüppeid
saagi halvamiseks ja ehmatamiseks.
Reisijad vaala kehal:
Osad vaalad koguvad ujudes oma kehale ,,reisijaid". Kõige tavalisemad neist on
tõruvähid ja vaalaväivid. Tõruvähid kinnituvad tugevalt vaala nahale ja toituvad
annaabi.ee 
