Protistid ja vetikad
hõljumi.Protiside hulgas on ka loomi ja taimede parasiite.
Vetikad
Teadusharu,mis uurib vetikaid on algoloogia.Neid on üle 8000 liigi.Põhiliselt elavad
magevetes,aga ka mullas,puutüvedel ja lumel.Siin esineb ühe-ja hulrakseid,samuti
koloonialisi vorme.Mõned neist sümbioosis algloomadega.Kui vetikad elavad sümbioosis
seentega,moodustuvad samblikud.Avavetes,meredes,järvedes on vetikad põhilisteks
autotroofideks(fotosünteesijateks).Vetikad on nii plantilised(hõljuvad) kui ka
bentilised(põhja kinnituvad).Vetikad on vee elustiku toiduahela esimeseks lüliks.Varustades
vee keskkonda.Ühtlasi ka vajaliku hapnikuga.
Ookeani fütoplankton seob fotosünteesi käigus suures koguses süsinikdioksiidi,mille
sisaldusest atmosfäärib sõltub oluliselt ka Maa temperatuur.Seepärast ongi fütoplankton
oluline Maa kliimamõjutaja ning stabiliseerija.
Heterotroofsed protistid moodustavad koos veeloomadega zooplanktoni ehk loomse hõljuki.