Päikesesüsteemid referaat
tsoonideks ning kummalgi poolkeral on mõlemat kolm.
Huvitavaim objekt planeeil on nn. Suur Punane Laik, mis kujutab endast tohutut
antitsüklonit ( ümbritsevast õhkkonnast tunduvalt suurema õhurõhuga ala). See on kestnud
juba 175 aastat ja paistab meile vaadeldes punase plekina. Põhjustab suuri keeristorme.
2.6. Saturn
Saturni kutsutakse ka Päikesesüsteemi juveeliks tänu oma suurejoonelisele
rõngassüsteemile. Suuruselt on ta teine planneet Päikesesüsteemis.
Järjekorras on ta alates Päikesest kuues ja tema keskmine kaugus Päikesest on 1 426 725,4
km. Efektiivne temperatuur on -178 kraadi. Tema atmosfääris on 93% vesinikku ja 5%
heeliumi, lisaks veel metaani, veeauru, ammoniaaki, etaani, fosfiini. Saturnil on ka palju
kuusid/ kaaslaseid. Suurim nendest on Titan.
Saturn on samuti gaasiline hiidplannet nagu Jupitergi. Arvatavasti on tal ka väike
kivisüdamik, mis on ümbritsetud metallilise vesiniku kihiga