Muinas-Eesti sõjandus
kokku koguni 16 korral. Seda tegid nii sakslased kui ka kohalikud. Eestlased
üritasid süüdata näiteks Võnnu linnust. Linnuse rajatiste põlema süütamiseks,
kanti puid kaitseehitiste jalamile ning need pandi põlema. Kui ristisõdijad piirasid,
siis nemad panid tihtipeale puid tassima lätlastest ja liivlastest abiväed. Tavaliselt
puude vedajad said haavata või surma. Näiteks Viljandi linnuse esimese piiramise
käigus tegid ristisõdijad nii suure puuvirna, mis ulatus linnuse plankudeni.
Linnusesse võidi üritada heita ka mingit põlevainet (näiteks tulepotte ja tulist
rauda Tartu linnuse piiramise näitel 1224. aastal).
Linnuste piiramise juures on küllatki tähtsal kohal ka piiramistorn. Henrik räägib
piiramistornide valmistamisest 10 piiramisel, ühel juhul ehitasid ka eestlased
piiramistorni. Need on vähemalt Henriku sõnul küllaltki suurejoonelised ehitised.
Henrik ei ole aga kordagi piiramistornide puhul maininud sildasid. Tõenäoliselt ei