Mikroobifusioloogia
Oma omaduste poolest on biofilmid kui
hüdrogeelid. EPS neutraliseerib või seob erinevad reaktiivseid (nt naatrium-
hüpokloriid ja superoksiidid), laetud (nt metallid) või suuri (nt immunoglobuliinid)
antimikroobseid ühendeid ning nende järk-järgulisel lahustumisel EPS-i
hüdrogeelis ei oma nad enam tapvat mõju biofilmi sügavamate kihtide rakkudele.
Biofilmi rakud taluvad 10-1000 korda suuremaid erinevate antimikroobsete
ühendite koguseid kui sama liigi planktonrakud.
Teiseks resistentsuse mehhanismiks on biofilmi rakkude heterogeenne
füsioloogia, st biofilmi osades piirkondades valitsevate toitainete puuduse tõttu
on neis alades olevatel bakteritel statsionaarse kasvufaasi rakkudele iseloomulik
füsioloogia ehk puudub aktiivne jagunemine ja metabolism. See selgitab miks osa
biofilmis vabalt difundeeruvad antibiootikumid (nt metaboolselt aktiivsetele,
jagunevatele rakkudele suunatud -laktaamantibiootikumid) ei toimi biofilmi