Meririst
võiksid purustada ta hapra keha.
Kuigi millimallikas rändab peamiselt passiivselt, tuulte ja hoovuste poolt edasikantuna,
on ta vähesel määral võimeline ka iseseisvalt ringi ujuma. Seejuures on loom
toiduhankimise ja edasiliikumise probleemi lahendanud üheaegselt. Kummiku rütmiliste
5
kokkutõmmetega kammivad kombitsad mikroskoopilisi planktonoleseid kummiku
alumise külje keskpunkti kokku. Seal aga, nagu teame, asub looma suuava.
Nagu paljud teisedki Läänemere idaosas elavad loomad, on ka meie vete millimallikad
mõnevõrra väiksemad kui nende suguvennad ja -õed soolasemates ja soojemates
meredes.
Jah, tõepoolest, millimallikad on lahksugulised loomad jagunedes isasteks ja emasteks.
Selle aasta juulikuu keskel olin seoses tööasjadega Läänemere läänekaldal Saksamaa ja
Ka millimallikate paljunemine on üsna omapärane
annaabi.ee 
