Läänemeri
Selline nähtus arvatakse
olenevat vee intensiivsest segunemisest neis piirkondades, mille mõjul biogeensed
ained kanduvad sügavamatest kihtidest valgustatud ülakihtisedde.
Toitesoolade pideva juurdevoolu tõttu jõgedest esineb Läänemeres kvantitatiivselt
kõige rikkalikum elu säärlõugastes. Läänemere lahed, kus avaldub biogeensete ainete
juurdevool jõgedest ja vertikaalse ringlemise kaasabil ka sügavamatest veekihtidest,
on samuti suhteliselt planktonirikkad. Erandi moodustan Põhjalaht, mida Läänemere
avaosast eraldab madal künnis Ahvenamaa saarestiku piirkonnas. Üle selle künnise
voolab minema planktonit sisaldav pindmine vesi, kuid on takistatud
toitesooladerikka süvikuvee sissetungimine mere keskosast. Sellest oleneb
biogeensete ainete vähesus Põhjalahes. Sissevoolavas jõevees sisaldub vähe fosfaate
ja nende hulk on lahe kõikides veekihtides võrdlemisi väike. Niisugused ebasoodsad
tingimused määravad Põhjalahe planktonivaesuse.
annaabi.ee 
