Konspekt Botaanika raamatust
Planktoniorganismide vajumiskiirust arvestatakse Stokesi valemi alusel:
a vajumiskiirus, q keha ristlõige, g gravitatsioonikonstant, r kera raadius, S keha
tihedus, S vedeliku tihedus, - viskoossuskoefitsent.
Vee viskoossus väheneb temperatuuri tõusmisel (1 kraadi korral 2,5%). Vajumise
aeglustamiseks kujuneb mõnel organismil paks limakiht, teistel jätked jm. Taolisi
temperatuurist ja tihedusest tingitud muutusi välimuses nim tsüklomorfoosideks, neid esineb
paljudel planktoniorganismidel.
Valgusreziim.
Valgustingimused on vees palju halvemad kui õhkkeskkonnas ja suured on nende
kvalitatiivsed erinevused.
Osa veekogule langevast valgusest peegeldub pinnal, osa lahustub komponentideks ja
neeldub.
Olenevalt lainepikkusest neeldub valgus vees erinevalt. (15. Tabel)
Valguse murdumisest tingituna on päev vees lühem ning tungib piiratud sügavuseni.
Meres on vetikate jaoks piisav valgus 1000-1700 m sügavuseni, magevees harva üle 200 m.