mikroorganismide kogum: prokarüootsed bakterid ja lisaks veel paljud mikroorganismid, kes ei ole prokarüoodid. Seetõttu võib nende organismide metabolismi tüüp olla väga erinev, kas auto- või heterotroofne. (2) 5 Bakterioplankton. (8) 5.Planktoni paradoks Planktoni paradoks ehk vetikaparadoks ehk Hutchinsoni paradoks on vastuolu, kus vaatamata piiratud ressurssidele, näiteks valgus ja mineraaltoitained, esineb rikkalik planktoniorganismide koosseis. Planktoni paradoksi teeb vastuoluliseks, et konkurentsi välistamise reegli järgi peaks kahest liigist, kellel on sarnased ressursinõudlused, ellu jääma üks mitte mõlemad. Fütoplanktoni suur mitmekesisus on aga näiteks mingis veekogus sarnastest ressursinõudlustest hoolimata suur. Selgitusena on välja pakutud, et ökoloogilised ja keskkonnafaktorid muutuvad alaliselt ning planktoni asustatavates elupaikades ei saa kunagi tekkida tasakaal,
Suurema tiheduse korral on vee purustusvõime liikumisel suurem kui õhul. Seepärast on vooluvetes kasvavatel taimedel ümarad lehesabad asendunud lineaarsetega, leherootsud väga painduvad ja vastupidavad. Liikumatu vesi ei purusta, seetõttu saavad sellises vees taimed ilma tugikudedeta elada. Elusa tsütoplasma tihedus on lähedane vee omale. Kuid need organismid, millel puuduvad kohastumused vees hõljumiseks, vajuvad varem või hiljem veekogu põhja. Planktoniorganismide vajumiskiirust arvestatakse Stokesi valemi alusel: a vajumiskiirus, q keha ristlõige, g gravitatsioonikonstant, r kera raadius, S keha tihedus, S vedeliku tihedus, - viskoossuskoefitsent. Vee viskoossus väheneb temperatuuri tõusmisel (1 kraadi korral 2,5%). Vajumise aeglustamiseks kujuneb mõnel organismil paks limakiht, teistel jätked jm. Taolisi temperatuurist ja tihedusest tingitud muutusi välimuses nim tsüklomorfoosideks, neid esineb paljudel planktoniorganismidel.
annaabi.ee 
