"planguni" - 1 õppematerjal

Andres Ehin

on puudus, või vaevleb kui lootsikus siputav silk. Ent õhtul, kui kraavides krooksuvad konnad kooris, mu vari saab juurde jõudu ja reipust uut. Siis aga, kui orud on päikeseloojaku looris, asub mu vari kartmatult ootama kuud. Üle sinise plangu tõuseb punane kuu, aias hämaralt naerab kõrvitsakari. ning kõrvitsate vahel pleegivad mu luud. Mu keha on kõdunud. Alles on vari. See vari on suur ja pehme kui samet. Ukse-esiselt sirutub planguni ta. Nii ere on punane kuu. Ta kiirte hame piirab mu varju üle taeva ja maa. Vari on inimese varjupool. See, mida inimene tunnistada ei taha. See, kuhu peidetud kõik kuritööd. See, mida kutsutakse paheks või suisa häbiväärseks teoks. See, millest inimesed rääkida ei taha. Seda ei saa nii lihtsalt puhtaks, need teod ei saa nii ruttu andestatud. Ja kui hommik on käes, kui inimene ärkab, jätab maha oma varju, unustab ta, tõukab kõige