Zoosemiootika
Piirpääsukesed lähevad ise paar nädalat enne
rändele, söödavad pojad nii täis, et need ei jaksagi hästi lennata, pojad peavad
paar nädalat veel arenema, saama lennuvõimeliseks ning järgenvad siis
vanematele ja jõuavad enamvähem õigesse kohta. Et keerulistest rändeoludest
(tormid, teadlased) üle saada, selleks on vaja rändlinnud kogemust, tekib mälu
keskkonnaobjektide kohta ja et kuidas häireid kompenseerida.
Aedpõõsalinnud omavad oma mälus tähistaevakaarti, uuriti planetaariumites,
lindude rändekihk sõltus tähtede asendist (kui oli selline, et muidu peaks
rändama, olid linnud puurides ärevuses).
Linnulaulu fonoloogiline süntaks. Lihtsamad laulud rohkem geneetiliselt
fikseerunud, keerukamatel lauludel oluline õppimine sõltuvalt keskkonnast (nt
helide märkamine ja jäljendamine, võib õppida lähedal olevalt linnult, isalt vms).
Kuigi keerukamatel lauludel eri osad, siis on neil selge struktuur, korratakse ühte