Gaussi referaat
doktoridissertatsiooni trükikulud (Helmstedt, 1799) ja toetas teda tagasihoidliku stipendiumiga, mis
võimaldas Gaussil oma teaduslikku tööd takistamatult jätkata.
Mõnigi tänapäeva matemaatik kahetseb võibolla, et Gauss jättis arvuteooria arendamise pooleli ja
asus taevamehaanika probleemide kallale. Ometi tõid just need tööd gaussile erilise kuulsuse ja
kindlustasid talle seisundi, kus ta sai segamatult ja rahulikult töötada. Nii muutusid need gaussi
enese ütluse kohaselt „planeetiteks nimetatavad viletsad mateeriakamakad“ tema õnnetähtedeks.
Kuid mitte ainult astronoomia, vaid ka geodeesia paelus gaussi juba suhteliselt noorema.
Füüsikaga tegeles Gauss peaaegu kogu oma elu. Tema varasematest töödest tuleks nimetada
füüsikalise optika aluseid, hilisematest aga galvanismi ja magnetismi aluseid töid.
Nii mönelegilugejale on võibolla üllatuseks, et matemaatikute mia-ja matemaatikaprofessori
kohale
annaabi.ee 
