Halduskorralduse kodutöö
otsimisega maaomanike kohta, sest maavalitsusel puudus info maaomanike aadresside kohta
[Jürisson 2011a]. Kuigi planeerimisseadusest sellist kohustust valdadele ei leia, olid vallad
järelikult vabatahtlikult maavalitsust abistavas rollis.
Kohalikud omavalitsused olid ka kohalike elanike ja maavalitsuse suhtlemisel vahendaja rollis.
Näiteks Paikuse vald korraldas elanike protesti tõttu ise avaliku arutelu, kus maavalitsus andis aru
planeeringulahendusest [Jürisson 2011b].
Seadusest tulenevalt hakkab maakonnaplaneering kehtima siis, kui vallad on kandnud
planeeringulahenduse oma üldplaneeringutesse (PlS § 291 lg 5). Siit tuleneb põhjus, miks oli vaja
teha valdadega koostööd ning nende ettepanekuid arvestada. Kõik omavalitsused kooskõlastasid
varem teemaplaneeringu, seega olid nad nõus planeeringulahendusega.
Maavalitsus täitis oma ülesandeid hästi. Arvestades, kui palju oli puudutatud isikuid maaomanike
annaabi.ee 
