Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
ebaefektiivne külastuskorraldus.
Seega on arenev turism ja suurenev looduspuhkuse populaarsus ökosüsteemidele nii
märkamatuks kui otseseks ohuks.
Enamike kaitsealade kaitsekorralduse osaks on ohutegurite (sh potentsiaalsete ohtude)
tuvastamine, minimeerimine ja mõjude vähendamine. Olulised on kaitsekorralduskavad,
riskianalüüsid, seire ja erinevad hindamisprotsessid. Iga kaitseala kaitse korraldamine hõlmab
endas erinevate planeerimisvahendite, mudelite ja meetodite kogumit, mis aitavad ohte
määratleda ja ennetada. Kaitseala tsoneerimine tagab kaitseala ruumilise jaotuse vastavalt
kaitse eesmärkidele. Tsoonid suunavad intensiivset kasutust, ennetavad/minimeerivad
kaitsealade piires suurte looduslike alade fragmenteerumist, piiravad/kitsendavad
kaitstavatel aladel arendustegevusi ja soodustavad teatud aladel spetsiaalsete kaitse-
tegevuste rakendamist. Tsoneering ja püstitatud eesmärgid aitavad hallata ohte nii antud
annaabi.ee 
