Valglinnastumise mõjud keskkonnale
maad nagu näiteks hüljatud põldusid, võsa-alasid ja mitte viljakaid alasid, siis nüüd
võetaks järjest rohkem kasutusele viljakaid põlde, viljapuuaedasid ja metsa, (Salvati et
al. 2012) mis põhjustabki autori arvates juba eelpool mainitud killustatuse probleemi ja
paneb ohtu ökosüsteemi tasakaalu.
Linna rahvastiku jagunemine ruumiliselt peegeldab sotsiaalset, tehnoloogilist ja turu
poliitikat. (Lu ja Guldmann 2012) Kõikidel nendel aspektidel on oma mõju
planeerimispoliitikale. Siiamaani pole riigid valglinnastumise planeerimise ja
reguleerimisega eriti tegelenud, kuid see peab muutuma. Kuna tiheasustusega maa-alad
on suuremad, siis kulud infrastruktuurile kasvavad. Samuti kasvab autode kasutamine
kuna elanikud käivad tööle keskustesse, kus asub enamus töökohti. Autokasutamise
suurenemisega kasvab ka õhureostus (Couch et al. 2007) suurenevad õhureostusest
tulenevad terviseriskid ja kasvab liiklusõnnetuste oht arvab autor.