millele rahvas andis nimeks Vana Toomas . Vapper sõjasulane püsis vahipostil kuni 1944. aastani, mil torn 9. märtsi pommirünnakus põlema süttis. 1952. aastal taastati põlenud tornikiiver ning üles seati Vana Toomase koopia. 1996. aastal tornikiiver renoveeriti ning torni tippu asetati uus, järjekorras juba kolmas Vana Toomas. 25. Kidas kujunes välja keskaegse Tallinna tänavavõrk? All-linna tänavate struktuur kujunes välja stiihiliselt, ilma igasuguse planeerimiskavata, milles põhirõhk oli väljakujunenud peamistel ühendusteedel, mis muutusid ajapikku tänavateks. Seepärast meenutab all-linna tänavavõrk esmapilgul korrapäratut labürinti, millele on omased mitmed maanteede ajast pärinevad tänavate sujuvad hargnemised. 26. Kuidas paigutati elamud tänava äärde keskajal? Et ruumi säästa , siis ehitati majad üksteise kõrvale lähestikku, sageli olid isegi vaheseinad ühised. 27. Kus asub Taani kuninga aed
Põlenud tuulelipu järgi taastatud uus Vana Toomas püstitati torni 1952. aastal. 1996. aastal renoveeriti ja pandi torni seisma kolmas Vana Toomas. Algupärane tuulelipp on linnarahvale ja turistidele vaatamiseks välja pandud Raekoja ruumides ning 1952. aastal püstitatud Vana Toomase koduks on Tallinna Linnamuuseum. 25. Kuidas kujunes välja keskaegse Tallinna tänavavõrk? Tallinna tänavate struktuur kujunes välja stiihiliselt, ilma igasuguse planeerimiskavata, milles põhirõhk oli väljakujunenud peamistel ühendusteedel, mis muutusid ajapikku tänavateks. Seepärast meenutab all-linna tänavavõrk esmapilgul korrapäratut labürinti, millele on omased mitmed maanteede ajast pärinevad tänavate sujuvad hargnemised. Praegu on praktiliselt kogu selleaegne tänavavõrk säilinud. 26. Kuidas paigutati elamud tänava äärde keskajal? Elamud asetsesid tänava joonel vahetult üksteise kõrval, neil olid ühised vahemüürid. Nt
Keskaegse Tallinna keskus oli Raekoja plats, mis kujunes välja linna keskuseks algsest Toompea ja sadama vahele jäänud turuplatsist. Tänavate struktuur kujunes välja stiihiliselt, ilma igasuguse planeerimiskavata, milles põhirõhk oli väljakujunenud peamistel ühendusteedel, mis muutusid ajapikku tänavateks. Keskaegse Tallinna peatänavaks kujunes Pikk tänav, mis viis Toompealt
kus valitses Lüübeki linnaõigus. Linna valitses raad, mis koosnes 24-26 liikmest, kes valiti sellele kohale eluks ajaks. All-linna keskus oli Raekoja plats, mis on enne 13. sajandit samal kohal asunud eestlaste turuplatsi mantlipärija. Raekoja platsi dominant on selle lõunaküljel asetsev keskaegne Raekoda, platsil paiknesid veel Vaekoda, Raevangla, Raeapteek ning rida uhkeid elamuid. All-linna struktuur kujunes välja stiihiliselt, ilma igasuguse planeerimiskavata, mille käigus peamised ühendusteed muutusid ajapikku tänavateks. Seepärast meenutab all-linna tänavavõrk esmapilgul korrapäratut labürinti, millele on omased mitmed maanteede ajast pärinevad tänavate sujuvad hargnemised. Nendel kohtadel paiknevad linnas väikesed kolmnurksed platsikesed. Tallinna all-linna struktuur pole seega kirjeldatav Saksa koloniaallinna mudeliga, millele vastavad suurepäraselt Kiel,
annaabi.ee 
