pingeline. On teada, et operatsioonisüsteemid kas toetavad protsessori ajajaotust või baseeruvad mälu efektiivsele jaotamisele. Kunagi ei ole nad täpselt tasakaalus. Seda kõige kontrollib ja seab sobivasse järjekorda OS planeerija. Neid on kahte sorti lühiajalised ja pika ajalised, nagu sõna ütleb lühiajalised on tihedamalt kasutatavad ning asuvad protsessides, vähem kasutatavad pannakse kettale. Kriteeriumiteks on kasutus, läbilaskevõime, käibeaeg, ooteaeg, reaktsiooniaeg. Planeerimisalgoritm on mitte ennetav, kui protsessile on antud CPU, siis seda enam ära ei võeta. Lühemad protsessid võivad kauem oodata, kuid kõiki koheldakse võrdselt....................... Tööd ja võimu jagab Dispetser. Dispetser on operatsioonisüsteemi tuuma osa, mis pidevalt otsustab, milline protsess võetakse valmisoleku järjekorda ja antakse protsessorisse teenindamiseks. Dispetseri jaoks on igal protsessil 3 olekut: 1. tööolek 2. Valmisolek 3. asumine pooleliolevate protsesside järjekorras e
· SJF on prioriteete kasutav, prioriteedi ennustab järgmine protsessorikasutusaeg · Näljutamine lahenduseks protsesside ea arvestamine · Protsessoriaega mittesaanud protsesside prioriteete tõstetakse dünaamiliselt o -Puudus süsteemi ülekoormatusel keskmine ooteaeg kasvab tugevalt. Mitmetasemeline järjekord · Ingl.k. Multilevel queue · Valmis järjekord lõhutakse mitmeks eraldi järjekorraks, millest igal võib olla oma planeerimisalgoritm. Näiteks: o Esiplaan (interaktiivsed tööd) Round Robin o Taustatööd (pakktöötlus) FCFS · Kuidas erinevate järjekordadede vahel aega jagada? o Fikseeritud prioriteet kõigepealt kõik esiplaanil olijad, kui neid pole, siis taustatööd väljatõrjutavalt. o Ajakvantidega igale järjekorrale mingi protsent kogu protsessoriajast (näiteks 80% esiplaanil olijatele RR jaoks ja 20% taustatöödele FCFS jaoks)
annaabi.ee 
