Merkuur
Teda ümbritsev vall tõuseb basseini lõhede ja seljandikega kaetud põhjast kahe meetri
kõrgusele. Nimetus ,,Palavuse bassein" tuleneb sellest, et oma ,,hüplemiste" ajal on päike
seal lagipunktis ja see piirkond soojeneb seega kõige rohkem. Basseini tekitanud
kokkupõrge mõne meteoriidiga oli nii võimas, et lööklained kontsentreerusid uuesti
planeedi vastasküljel. Arvatavasti seepärast on Palavuse basseini antipoodiks piirkond,
mida naljatades nimetatakse ,,Veidraks alaks". Seal on planeedipind segamini paisatud,
kraatrite vallid on küngaste ja vagude poolt tükeldatud. (1)
Merkuuri iseärasused
Üldisele sarnasusele vaatamata on Kuul ja Merkuuril ka mitmeid erinevusi: isegi kõige
tihedaminikraatritega kaetud Merkuuri piirkonnad pole kraatritest küllastunud vaid
sisaldavad tasaseid alasid. Palju vähem on 20 kuni 50 kilomeetrise läbimõõduga
kraatreid. Mitmeid erinevusi põhjustab Kuuga võrreldes üle kahe korra suurem
raskusjõud Merkuuri pinnal