piirkondi. Nende keskel on näha musti või tumepruune laike tegutsevate kraatrite läheduses. Tegutsevad vulkaanid paiknevad enamasti Io ekvaatori läheduses ning uhkeimad neist kannavad nimesid Pele ja Loki. Ainukesena Suurkuudest ei ole Io peal leitud jälgi veest. Levinuim ühend suurkuu pinnal on vääveldioksiid. Osa uurijaid aga arvab, et Io sisemisel kaljupinnasel loksub kolme kilomeetri sügavune vedela väävli ookean. Seda katab umbes sama paks väävlist ning vääveldioksiidist planeedikoor. Enamuse arvates koosneb Io siiski põhiliselt ränirikastest kivimitest, mis on seespool vedelas olekus ning mille koor on kuni 20 km paksune Pillan Patera Pillan Patera On Iol asuv laineliste äärega kraater. See asub Pillan Monsi mäest lõunas ja Reiden Patera kraatrist läänes. Oma nime on kraater saanud Araukaania äikese, tule ja laava jumala järgi. Ning see nimi kiideti heaks 1997. aastal rahvusvahelise kosmoseagentuuri poolt. Pillan Patera on ligikaudu
Viimase tipp tõuseb ümbritsevast tasandikust kümme kilomeetrit kõrgemale. Tegevvulkaanid paiknevad enamasti Io ekvaatori läheduses ning uhkemad neist kannavad Pele ja Lokime. Ainukesena Galilei kuudest ei ole Io peal leitud vee jälgi. Levinuim ühend suurkuu pinnal on vääveldioksiid. Osa uurijaid arvab, et Io sisemisel kaljupinnasel loksub kolme kilomeetri sügavune vedela väävli ookean. Seda katab umbes sama paks väävlist ning vääveldioksiidist planeedikoor. Enamuse arvates koosneb Io siiski põhiliselt ränirikastest kivimitest, mis on seespool vedelas olekus ning mille koor on kuni 20 km paksune. Europa, väikseim Galilei kuudest, on samasuguse peegeldumisvõimega nagu Io. Öösel on seal pinnatemperatuur 190, keskpäeval 150 o C. Pinna värvus on valdavalt kollakas, polaaralad ekvatoriaalaladest heledamad. Europa on ämblikuvõrgutaoliselt kaetud suhteliselt tumedate "kanalitega". Nendevahelised alad on väga heledad
annaabi.ee 
