Maatüüpi planeedid - Merkuur ja Veenus
põhjal oletati, et Merkuuri pöörlemiseperiood võrdub tema tiirlemisperioodiga ümber Päikese
ning ta on seega pööratud Päikese poole alati ühe ja sama küljega. Kuid 1965. aastal tehtud
raadiolokatsioon näitas, et Merkuuri pöörlemisperiood on tegelikult natuke väiksem kui 59
päeva, moodustades täpselt 2/3 tema tiirlemisperioodist. See pole tegelikult juhuslik
kokkusattumus, vaid tingitud Päikese poolt tekitatud loodejõududest. Päikeseööpäev on
sellel plandeedil 176 korda maisest pikem, võrdudes kahe Merkuuri aastaga.(1)
1.2. Väljanägemine nagu Kuul
1974. aastani teati raadiolokatsiooni kaudu Merkuuri pinnast vaid seda, et ta on väga
ebatasane. Olulisi teadmisi tõid planeetidevahelise automaatjaama ,,Mariner 10" kolm seni
ainsat möödalendu Merkuurist 1974. ja 1975. aastal. Automaatjaama vähim kaugus
Merkuurist oli 300 kilomeetrit ning planeedi pinnast õnnestus pildistada umbes poolt, kuna