Diatomeed
ränivetikatel on isasrakk liikuv, emasrakk liikumatu. Sulg- ja trellisoidsetel on mõlemad
gameedid liikumatud (Olli, 2010). Aukospooride moodustudes protoplasma väljub pantsrist,
paisub ja moodustab orgaanilise seina. Protoplast eemaldub rakuseinast ja moodustab
pantsripoolmed. See on küllaltki harv nähtus, mis toimub kord aastas või kord mitme aasta
tagant (Olli, 2010).
1.4 Levik
Diatomeed on laia levilaga. Neid leidub nii magevees kui meres, võrdselt nii plaktonis kui
bentoses (Olli, 2010). Diatomeesid ei leidu vaid kuumaveeallikates ja soolajärvedes.
(Puusepp)
Suur osa ookeanide vetikatest on diatomeed. Apvellingu alade suur primaarproduktsioon on
tingitud ränivetikate vohamisest. Massilise vohamise tagajärjel sadeneb pidevalt diatomeede
pantsreid, mis akumuleerudes moodustavad biogeense räni lademeid. Üks suurimaid lademed
asub Seymouri saare lähistel, kus lademe paksus on 1400 meetrit (Olli, 2010).
annaabi.ee 
