mis hoiab elus". Maisi kasutusalad Maisijahust tehakse leiba, lisades nisu- või maniokijahu. Noori suhkrumaisitõlvikuid kasutatakse köögiviljana, süüakse toorelt või keedetult. Maisiteradest valmistatakse tangu ja helbeid. Tuntud on maisitärklis. Eestis kasvatatakse maisi peamiselt looma- söödaks . Kui eraldada maisiteradest idud, saab neist isegi õli pressida, mis kuulub väärtuslike õlide hulka. Tänapäeval on ka väga levinud plaksmais ehk popcorn, mida saab valmistada aga ainult kindlast maisisordist. Samuti kasutatakse maisi ravimina. Maisi päritolu ja levikuala Tõenäoliselt on mais pärit Kesk-Ameerikast, Lõuna-Mehhikost, kust see on levinud Põhja- Kanadasse ja Lõuna-Argentiinasse. Mehhiko Kanada Argentiina Mais on väga vana kultuurtaim, mida kasvatati teadlaste arvates isegi kuni 7200 -5400 aastat
nisu- või siis maniokijahu. Köögiviljana saab kasutada noori maisitõlvikuid, mida süüakse kas toorelt või keedetult. On olemas ka maisitang, millest valmistatakse maitsvat putru, mis on väga armastatud lõunamaa laste seas. Maisist tehakse ka maisihelbeid ja maisitärklist. Kui eraldada maisiteradest idud, saab neist isegi õli pressida, mis kuulub väärtuslike õlide hulka. Tänapäeval on ka väga levinud plaksmais ehk popcorn, mida saab valmistada aga ainult kindlast maisisordist. Kuigi maisi vars on tugeva kepi jämedune, kuulub ta siiski kõrreliste hulka. Maisi eristab meie teistest teraviljadest see, et tema viljapea ei kasva harjumuspärases kohas kõrre otsas, vaid hoopis lehekaenlas. Neid on sellel taimel isegi mitu. Maisi viljapeasid kutsutakse tõlvikuteks. Umbes 45 cm pikkuses tõlvikus võib olla kuni tuhat tera. Maisil on emas- ja isasõisikud samal taimel