Vanamees ja meri - märkmed
Juba pikka aega puudus tal söögiisu ja ta oli ammu loobunud toidupoolise
kaasavõtmisest. Tal oli paadininas veepudel ja muud ta päevaks ei vajanudki.
Ta armastas lendkalu, kes olid tema kõige suuremad sõbrad ookeanil.
...vanamees mõtles: Lindude elu on meie omast veel raskem, peale röövellindude
ja nende, kes on suured ja tugevad.
Vanamehele meeldis põisi söövaid kilpkonni vaadata ja talle meeldis pärast tormi
rannas kõndides põite peale astuda, kuulata nende tuhmi plaksatust oma korpas
jalataldade all.
Aga vanamees mõtles: Ka minul on säärane süda ja minu käed ja jalad on nagu
kilpkonnal.
Poiss kirjeldab esimest kalalkäiku vanamehega:
«Mul on meeles, kuidas saba laksus ja peksis ja pink katki raksatas ja nui muudkui
käis. Mul on meeles, et sa lükkasid minu ninasse, kus olid märjad soritud liinid, ja
kogu paat võbises ja sa tagusid teda nuiaga, nagu oleks kirves vastu puutüve
lajatanud, ja igal pool minu ümber oli magusat verelõhna.»
annaabi.ee 
