Juugendkunstnike jaoks vääris kujutamist elusloodus. Looduse kujutamisel lähtuti kasvamisest, elujõust, noorusest selle pärast iseloomustab juugendit dünaamilisus. Looklevaid ja kõverjooni eelistati sirgjoontele. Kujutatu pidi voolujooneliselt ühinema tervikuks, mis moodustas kauneid keerulisi ornamente. Stiili nimetus ,,juugend" on eesti keelde jõudnud saksa keelest (pr. keeles art nouveau) Kõige täielikuma väljenduse leidis juugend graafikas. Tuntuimaks plakatikunstnikuks li Alphonse Mucha, kes saavutas kuulsuse üleöö teosega ,,Gismonda". Tema plakatitel on enamasti täissuuruses naised. Juugendtähed püüavad vältida sirgjooni. Jooned moodustasid õrnu kurve ja lõikumiskohtades väänlevaid sõlmi. Juugend oli viimane kõike haarav kunstistiil. Pildid ja kujud ruumis pidid seostuma sisekujundusega. Maal ei tohtinud olla ruumiline (,,auk seinas"), kõik mõjuvad tasapinnalisena. Juugendis kasutatavad värvid on ebatavalised ja arvestavad pigem
Tõeliselt juugendliku plakati lõi Eugène Grasset, kes kasutas tugevamat kontuuri ja voolavamaid vorme. Grasset kujutas oma plakatitel kõige enam levinud juugendlikku motiivi lustakas, pikk, sihvakas tüdruk, kelle pikad juuksed ja avarad rõivad voogavad fantaasiaküllastes vormides. Grasset` ideed vastasid rohkem uutele esteetilistele väärtustele kui Chéret omad ning said juugendplakati arengu alusteks. Eugène Grasset'I kujundatud plakatid Üheks tuntuimaks plakatikunstnikuks oli veel Alphonse Mucha, kes saavutas üleöö kuulsuse plakatiga "Gismonda" Sarah Bernhardtile. Tema plakatitel näeb tavaliselt täissuuruses naisi. Mucha kasutas kahvatuid värve ning arvukalt detaile, mis eeldavad plakatite tähelepanelikumat vaatamist Alphonse Mucha ,,Gismonda" 5. Austria Arhitektide juugendlikud ehitised. Kirjelda neid. Juugendi rakendajaks arhitektuuris oli Otto Wagner (1841 1918). Wagner alustas
annaabi.ee 
