Lingvistika - märkide liigid
Kõneldud keeles on imidzid eelkõige
deskriptiivsõnad, mis heliliselt "kirjeldavad" mõnda häält.
Omakorda selgeim rühm on onomatopoeetilised sõnad, mille
tähendus ongi see hääl, mida nad kirjeldavad, näiteks sahin,
solin, auh, kikerikii, kopp-kopp jne. Kõigi deskriptiivsõnade
kohta ei saa siiski öelda, et nad otseselt kopeeriksid mingit
häält. Kui laps viriseb siis ei pruugi ta teha virr-virr, kui miski plahvatab ei pruugi me
kuuldavat häält kirjeldada kui plahvi. Ometi on nii virisema kui plahvatama ilmselt
deskriptiivsõnad, sest nende häälikuline koostis on osaliselt põhjendatud tegevusega kaasneva
häälega.
2.3.2. Diagrammid
Diagrammid on märgid, mille vorm annab edasi tähenduse osade
suhteid. Näiteks tulpdiagrammil vastab tegelikkuses suuremale
nähtusele diagrammi kõrgem tulp. Ka keeles on diagrammilisi
nähtusi. Tavaliseks näiteks selle kohta tuuakse printsiip "rohkem
vormi - rohkem tähendust", mille üheks väljenduseks on näiteks