Kilpvulkaanid on palju mastaapsemad kihtvulkaanidest Purskeprotsess on: kilpvulkaanil - fontaneeruvate laavavooludena Vaikne ookean stratovulkaanil - gaasilis-püroklastiliste sügavus 5-6 km plahvatustena 190 km Stratovulkaani laavakogus võib olla väga minimaalne Vulkaanide globaalne levik Püha Helena vulkaani kraatrisse pärast püroklastilisi M.St.Helens plahvatusi tõusis vaid happelise laava kuppel Vesuuv
Tähed ei põrku omavahel praktiliselt kunagi, sellepärast jäävad nad pärast tekkimist tiirlema umbes sama kaugele orbiidile, kus pilvede põrge toimus.Galaktika keskosas, kus pilvi on tihedamalt, tekivad esimesed tähed varem ning sinna sajab pidevalt hajunud gaasi juurde. Et esimeste massiivsete tähtede eluiga on palju lühem kollapsi ajast, siis jõuavad esimesed tähed oma sisemustes toota metalle ja paisata supernoova plahvatustena välja juba raskemate elementidega rikastatud gaasi. Piisavalt jahtunud gaasist saab jällegi tekkida uus põlvkond tähti. Kuigi protogalaktikas on esimesed tähed juba tekkinud, kestab galaktika kujunemine edasi.Kaugemalt tulevad pilved jõuavad protogalaktikani hiljem, kukuvad juba poolenisti valmis tähegalaktikasse ja tiirlevad tasapisi galaktika keskosa poole. Neid pidurdavad tähed, mis pilvede liikumisenergia arvel oma liikumist kiirendavad
vesinikutuumadest moodustuma heeliumituumad. Nii moodustusid esimesed tähed. Prootium saab heelium-4-ks peamiselt deuteeriumi ja triitiumi kui vaheastmete kaudu. Seejuures vabanev energia on tähtede energiaallikas. Hiljem tekkisid väga suurtes tähtedes samuti tuumasünteesi teel raskemad elemendid süsinik, lämmastik ja hapnik, mis on kõikide tuntud eluvormide põhikomponendid. Osa materjali väljus tähtedest tähetuulena, supernoovade plahvatustena või muul moel ning nendest koos säilinud gaasiga tekkisid uued tähed, jne. Siiski on algsest vesinikust ja heeliumist tuumasünteesis ära "põlenud" vaid väike osa. Umbes kolm neljandikku keemilistest elementidest koosnevast ainest (või kaks kolmandikku Universumi massist[23]) moodustab endiselt vesinik gaasipilvede ja tähtede kujul. Peajada tähed koosnevad peamiselt plasmaolekus vesinikust.[24][25] Universumis on vesinik kaugelt levinuim element. Päikese massist moodustab üle poole
moodustuma heeliumituumad. Nii moodustusid esimesed tähed. Prootium saab heelium-4-ks peamiselt deuteeriumi ja triitiumi kui vaheastmete kaudu. Seejuures vabanev energia on tähtede energiaallikas. Hiljem tekkisid väga suurtes tähtedes samuti tuumasünteesi teel raskemad elemendid süsinik, lämmastik ja hapnik, mis on kõikide tuntud eluvormide põhikomponendid. Osa materjali väljus tähtedest tähetuulena, supernoovade plahvatustena või muul moel ning nendest koos säilinud gaasiga tekkisid uued tähed. Siiski on algsest vesinikust ja heeliumist tuumasünteesis ära "põlenud" vaid väike osa. Umbes kolm neljandikku keemilistest elementidest koosnevast ainest moodustab endiselt vesinik gaasipilvede ja tähtede kujul. Peajada tähed koosnevad peamiselt plasmaolekus vesinikust. Universumis on vesinik kaugelt levinuim element. Päikese massist moodustab üle poole vesinik.
Vulkaani purskeproduktid: laavavoolud, pürolastiline materjal, lõõmpilved, mudavoolud Mandlid hüdrotermaalsed tühikutäite mineraalid Millised on ookeanipõhja vulkaanid? basaltsed kilpvulkaanid Mille poolest erineb kihtvulkaan kilpvulkaanist? kilpvulkaan kihtvulkaan suurus palju mastaapsem väiksemad purskeprotsess fontaneeruvate gaasilis-püroklastiliste plahvatustena laavavooludena Kuidas on vulkaanid levinud globaalselt? Vaikse ookeani rannikutel on väga palju Kuidas tekivad basaltide platood? magma tõuseb piki lõhevulkaanide lõhet, tekivad laialdased laavakatted, mida nim basaltide platooks Mis on maar? Pinnalähedase magmamassi äkksegunemisel põhjavee lasundiga tekkinud plahvatuskraater Kuidas tekivad padilaavad? Moodustuvad laava kokkupuutel veega Moone
Nende moodustumine ehitus ja paiknemine geostruktuursetes vööndites. Slakikoonus vulkaanilise tekkega kooniline küngas, enamasti aluselise koostisega, järsu kaldega. Kilpvulkaan ehitatakse üles basaltse laava vooludest; mitte väga järsk; pikad laavavooluld; hästi mastaapsed (st suure läbimõõduga) Stratovulkaan järsunõlvaline koonus, mis koosneb peamiselt püroklastilisest materjalist; lühikesed laavavoolud, enamasti gaasilis-püroklastilste plahvatustena; koonuse nõlvadel parasiitkoonused, radiaaldaikid; 106. Vulkaaniline kuppel Väga viskoossest laavast lõõri kohale tekkiv kuppel. 107. Lõhevulkaanid nende paiknemine ja purskestiil. Magma tõuseb piki lõhet tekivad basaltide platood 108. Kaldeera kui pinnavorm ja selle moodustumine. Kaldeera langatuslik hiidkraater. Moodustub vulkaanitipu kokkuvarisemisel või õhkulendamisel, nagu suur org, võib tekkida magmakambri üle- ja alarõhul, tihti on
annaabi.ee 
