Arvutite riistvara
ühendas viit superarvutite keskust. See oli Interneti tähtsaima magistraalvõrgu algus.
Esialgne kiirus oli 56 Kbit/s, mida tõsteti korduvalt ning 1992.a. oli see juba 44,736 Mbit/s.
Euroopa tuumafüüsika keskus CERN alustas uuringuid hüperteksti kasutamiseks
arvutivõrkudes 1989.a. Hiljem lisandus ideele uus mõõde - rikastada teksti ka multimeedia
(pildid, heli, animatsioon) elementidega. Niisugust keskkonda hakati nimetama World Wide
Web-iks e. WWW (veebiks).
Plahvatusmoment tuli 1993.a., mil Marc Andresen töötas välja kasutajaliidese NCSA Mosaic.
See lubas tavakasutajal suhelda WWW-serveritega. Sellest ajast on kasvanud WWW
64
populaarsus drastiliselt. Just WWW on oma lihtsuse ja efektiivsusega toonud miljoneid
kasutajaid Interneti juurde.
Arengust Eestis
Algus oli ka siin akadeemilist laadi. Algas see nii, et 1990.a. seati sisse modemiside Tallinna
annaabi.ee 
