"plahvatuskaldeeraks" - 1 õppematerjal

Laamtektoonika

Tallinn 2004) Teine vulkaanide põhitüüp on lõhevulkaanid. Nende puhul voolab laava maapinnale piklike maakoorelõhede kaudu, moodustades ulatuslikke lamedaid laavakatteid, ilma oluliselt kõrgusesse pürgimata. (Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) Mõningatel juhtudel, kui maapõuest kerkiv magma sisaldab palju gaase ja tardub kiiresti, ummistades vulkaanilõõri ülaosa, võib kogu vulkaanikoonus õhku lennata. Siis tekib maapinda lai plahvatuskaldeeraks. Ei ole haruldase juhtumid, kus kaldeera põhjas, vana lõõri kohale kasvab uus vulkaanikoonus. Nii näiteks on ka Vesuuv kerkinud umbes 6000 eKr moodustunud Somma-nimelise hiigelkaldeera kohale, olles hiljemgi üle elanud mitmeid purustusi ja taassünde.(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) 3.3 Lõhanguvulkaanid Vulkaanid paiknevad neis kohtades, kus esinevad Maa vahevöö ainese keskevood, mis maakoores leiduvate lõhede kaudu magma maapinnale välja murravad