Maasfäärid ja energia
ookeani põhjas, nt. Laki Islandil.
Lõhevulkaane ei peeta eri liiki vulkaaniks, sest nende piklik lõhe asendub aja jooksul mitme
kesklõõriga millest areneb edasi kilp- või kihtvulkaan(id).
10. Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused, kuidas tekivad ja mida endast kujutavad:
a. lõõmpilved - kuumadest gaasidest ja tuhast koosnev vulkaanipurske pilv, mis rullub
mööda vulkaani nõlvu alla.
b. mudavoolud e lahaarid - vulkaani tipus plahvatliku purske kivimmaterjali segu, valgub alla
vulkaani nõlvu.
c. fumaroolid - vulkaanilise ala ava või lõhe maapinnas, väljub kuumgaasijuga, sisaldab
kollast väävlit.
d. geisrid - perioodiliselt purskav kuumaveeallikas.
11. Kuidas ennustatakse vulkaanipurskeid?
Soojusseirel mõõdetakse satelliitidelt infrapunakiirguse sensoritega vulkaani koonuse
pinnatemperatuur ja jälgitakse maapinnalt põhjavee seisundi muutusi.
12. Miks tekivad maavärinad?
annaabi.ee 
