Tähed ja plaaneedid
Kõige rohkem muutub heledus noovadel.
Noovad on kaksiktähed, millest üks on HR- diagrammi
peajada täht, mis on alustanud paisumist ning teine valge
kääbus. Paisuvalt tähelt hakkab vesinik voolama valgele
kääbusele, mis kattub üha pakseneva vesiniku kihiga. Kihi
temperatuur tõuseb ja lõpuks tähe pind plahvatab. Valge
kääbus ise ei hävi vaid alustab uue vesinikukihi kogumist.
Kui vesinikku kogunud valge kääbus plahavatuses ka ise
tervenisti plahvatab, on tegu supernoovaga.
Kui võiks arvata, et selliseid ükskitähti
nagu Päike on enamuses, siis tegelikult
on üle pooltest tähtedest mitmiktähed.
Mitmiktähed on näiteks ümber üksteise
tiirlevad kaks tähte, aga võib olla ka
süsteeme, kus kaks kolmiktähte tiirlevad
ümber süsteemi massikeskme jne.
Täheparved jaotatakse kerasparvedeks
ja hajusparvedeks.
annaabi.ee 
