Lühisoovitused plagieerimisest hoidumiseks: - Võõrast teksti kasutades tuleb kindlasti viidata. - Tuleb vältida viitamist tööle teise autori teose kaudu. - Ka enda varasematele töödelde tuleb viidata. - Kõik tsitaadid tuleb alati eristada ning viidata. - Tsitaat peab alati vastama täielikult originaalile. - Märgete tegemisel tuleb juba kirja panna tsitaadid ning viited neile. - Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja millised on kommentaarid. - Refereeringut tuleb võrrelda originaaltekstiga.
nimetatud kõne sõna-sõnalist tsiteerimist ja kuigi ta allikale ei viita, siis Buchneri tuntust arvestades võis see paljudele kuulajaist algusest peale selge olla. /.../ Ka teisest kõnest laenab Moberg pikki lõike, sidudes üleminekuid omaenda lausete ja fraasidega. Teksti tegelik väärtus Mobergi kõne allikakasutust võiks barokiretoorika uurimise kontekstis käsitleda mitmeti: üks võimalus oleks esitada seda näitena ohtrast ,,plagieerimisest", mille puhul puudub täielik iseseisev loominguline alge, ning mis teeb selle (paraku tõepoolest!) kasutamiskõlbmatuks ajalooallikana (vähemalt lahingukirjelduse autentsuse osas). Samas aga näeme siin ka meisterlikku ,,võõra kõne" kasutamist: käsitledes Karl XII ja Põhjasõda sõnadega, mida publik tunneb hästi Gustav Adolfi ja 30-aastase sõja auks peetud kõnedest, saab autor lisada Põhjasõja käsitlusele ilma pikki seletusi lisamata hoopis teise, ususõja mõõtme
annaabi.ee 
