Intellektuaalomand
Riik esiteks tunnustab õigust ja kehtestab selle realiseerimise
vormi seadusena (materiaalne ja formaalne õigus), teiseks garanteerib õigusemõistmist
kohtute kaudu ja kolmandaks administreerib õigust sunni ja sunni ähvardusega.
Intellektuaalomandi õiguses kui ühes õigusharus kaalutakse inimese (või juriidilise isiku)
subjektiivset õigustatud huvi (ehk õigust subjektiivses mõttes) avaliku huviga. Ühelt
poolt on inimese looming selle inimese vaimne sünnitis (plagiare – lapsi röövima; M.
Valerius Martialis, I saj), mis annab talle õiguse teatud monopoolsele seisundile (vrd
vanemate õigus lapsi kasvatada); teiselt poolt on ühiskonnal õigustatud huvi oma liikmete
vaimsele panusele, et see saaks kasutatud kõigi hüvanguks. Riik kehtestab oma
territooriumil tingimused, millistel inimene saab oma monopoli kaitsta ja assisteerib
inimest kui nõrgemat osapoolt juhul, kui ta seda on (õiguse raske rikkumise korral või kui
annaabi.ee 
