Antiikkirjanduse konspekt
Epigrammid menukad. Umbes 3
veerandit tavalises värsimõõdus (eleegiline distihhon), selle kõrval 11.silbiline värss ja kolijamb.
Leidub ka trad. epigramme (hauakirjad, pühendused), kuid domineerib pilkeline sisu, mis määrabki ta
loomingu iseloomu. Värssides möödub terve galerii kujusid. Paljudes epigrammides puudutab ta
kirjandusküsimusi, polemiseerides arhaistidega ja ,,õpetatud" luule pooldajatega, pilgates andetuid kirjanikke
ja plagiaatoreid.
Haarates laias kaares mitmesuguseid elunähtusi, jääb Martialise pilge siiski pealiskaudseks. Ka puudub tal
enamasti moraliseeriv ja paljastav tendents, mis oli omane antiikaja satiirikuile. Mitte kriitika sügavus, vaid
sõna tabavus, vaimukus ja elav, koomilisse liialdusse kalduv kujutlusvõimu on teinud Martialise üheks
silmapaistvaimaks epigrammiklassikuks maailmakirjanduses.
Iuvenalise kirjanduspärand koosneb 16 satiirist, hakkas kirjutama alles keskeas. Erinevalt Horatiuse
annaabi.ee 
