Maadeavastaja Roald Amundsen
pooluseretkeks hästi välja puhanud. Sellepärast tehti igasugusi ilmavaatlusi päeval. Elasid nad
selle ekspeditsiooni jooksul telkides.
15. septembril aastal 1911 jättis Roald suitsetamise maha. See oli tema jaoks väga raske.
Ekspeditsiooni ajal seadis ta iga ühele režiimi: kuus tundi tööd vaheldus küllaldase
puhkusega. Hommikuti korraldas Roald õhutemperatuuri ära arvamise võistluse. Võitjaid
auhinnati kuu lõpus.
Kui nad saabusid Lõunapooluse keskpunkti (Kuninga Haakon VII plaatole) oli neil 52 koerast
ja 4 kelgust alles jäänud vaid 3 kelku ja 17 koera.
Elu kui seiklus
Hiljem pühendus Roald täielikult Arktika uurimisele: läbis 1918-1920 laeval Maud Kirdeväila
läänest itta (sel ajal oli see kõige paremini varustatud polaarekspeditsioon), aastatel 1922-
1924 Maudiga jäätriivis (http://entsyklopeedia.ee/artikkel/amundsen_roald1).
Aastal 1926 lendas Roald esimesena üle põhjapooluse dirižaablil "Norge" marsruudil
Teravmäed–põhjapoolus–Alaska
annaabi.ee 
