Metallid
auks, siis teine plaatinametall sai oma soolade roosakaspunase värvuse põhjal
(kreeka k. rhodon - roos) roodiumi nime.
Niisiis oli 19. sajandi algusaastaiks avastatud viis plaatinametalli, kusjuures
tooraineks olid Lõuna-Ameerika hallid liivad. Viimane, kuues plaatinametall avastati
Venemaal ja see fakt on kaudselt seotud ka Eestiga.
Pärast Uraali plaatinamaardla avastamist saadeti sealseid plaatinamaagi proove
uurimiseks paljudele teadlastele, sealhulgas Wollastonile, kes oli plaatinatoormaagi
uurimisega kuulsaks saanud. Viimane väitis pärast analüüsi, et Uraali maak on
identne Lõuna-Ameerika maagiga. Teisel seisukohal oli Tartu Ülikooli professor
Gottfried Osann. Pärast Uraali maagi uurimist teatas Osann, et on avastanud sellest
kolm uut elementi: pluraaniumi, poliiniumi ja ruteeniumi. Tolle aja nimekaim
keemik Jöns Jacob Berzelius, kelle erapooletu, kuid autoriteetne sõna oli
üldtunnustatud, ei kinnitanud Osanni avastusi. 1844.a ilmus Tartust pärit, kuid siit
annaabi.ee 
