Väärismetallid
Mäeakadeemia muuseumi. Ühe suure tüki saatis tolleaegne Venemaa
rahandusminister krahv G. Von Cancrin rohkem küll poeedi ja riigimehena tuntud
mineraloog J. W. Von Goethele, kes pidas seda oma rikkaliku kogu üheks kõige
hinnalisemaks ehteks. Kuni Oktoobrirevolutsioonini andis Venemaa valdava osa
maailma plaatinatoodangust (1913. a. 93,5%). Plaatinat oli nii palju, et Venemaal
toodeti isegi väga korrosioonikindlat ja kõva plaatinaterast, millega sai lõigata klaasi
ja raiuda rauda.Kahe maailmasõja vahel tõusis esikohale Colombia (1921. a. 60%
maailma toodangust). Praegu on läänemaailma suurim tootja kindlalt Lõuna-Aafrika
Vabariik, kus plaatinat kaevandatakse üle 100 tonni aastas. Järgnevad Kanada
(13,51 t), Jaapan (1,1 t), Austraalia (0,7 t), Colombia (0,5 t) ja USA (0,4 t). Venemaa
Föderatsiooni Väärismetallide ja Vääriskivide Komitee andmetel on plaatina