Elektrooniline muusika
poolt patenteeritud fonautograaf. Selle abil oli võimalik heli visuaalne salvestamine, kuid
mitte mahamängimine.
1878. aastal patenteeris Thomas A. Edison fonograafi(seade heli salvestamiseks ja
5
taasesitamiseks), milles kasutati sarnaselt Raymond Scotti seadmele silindreid. Kuigi
üheaegselt kasutati ka silindreid, konstrueeris Emile Berliner 1887. aastal plaatfonograafi.
1897. aastal konstrueeris Thaddeus Cahill telharmooniumi ehk dünamofoni. Instrument töötas
hammasrattageneraatori põhimõttel, kaalus 200 tonni ja oli kaubavaguni suurune. Cahill
kasutas iga pooltooni jaoks hiiglaslikku auruga töötavat elektrigeneraatorit, mida ta kasutas
siinusekujulise väljundpinge saamiseks.
Suureks avastuseks, millel oli hiljem sügav mõju elektroonilise muusika arengule, oli Lee
DeForesti 1906. aastal leiutatud trioodaudion