Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest
Soolisest võrdõiguslikkusest ja menetletavast seadusest Eestis
Ülikoolidesse pääseb õppima enam tüdrukuid kui poisse. Mehed domineerivad
juhtivatel ametitel . Naiste palk moodustab vaid kuni 50% meeste keskmisest
palgast. Pikki aastaid on laste esmaseks hooldajaks peetud ema. Kuulutus: pakun
tööd naisjuurksurile. Isadus =raha teenimine; emadus= unetud ööd, pikad aastad laste
pesulappe pestes, koolitükke kontrollides, marraskil põlve plaasterdades. Meestel
puudus võimalus isaduspuhkuseks. Naine peab olema ilus 2t undi ööpäevas, meeste
puhul ei panda pahaks ka suuremaid lohakusi...
Need on Eesti elu paradoksid. Või on on see hoopis sooline diskrimineerimine?!
Soolist diskrimineerimist on Eestis igapäevane nähtus. Ent selline delikaatne teema
nagu sooline võrdõiguslikkus, pole Eesti ühiskonnas väga palju kõneainet leidnud.
Miks see nii on ?
Võibolla tuleb see ka eesti inimese individualistlikust mõtlemisest