samuti laeva üldjooniste ning tema kere tööjooniste koostamisel. Laeva teoreetilised joonised on küllaltki väikestes mõõtkavades, tavaliselt 1:50 või 1:100. Neilt võetud mõõdud ei ole laevaosade valmistamiseks piisavalt täpsed. See probleem lahendatakse mõõtes poolplaani jooniselt igal veejoonel asetsevate punktide järgi poollaiused e. poolordinaadid kohtadest, kus veeliin lõikab kere teoreetilisel joonisel toodud kaari. Neid punkte nimetatakse plaasi (plaas e. vormipõrand on suur tasand, harilikult sellekohane saali põrand, kus joonestatakse laeva teoreetiline joonis mõõtkavas 1:1; 1:5 või 1:10 Mereleksikonist.) poolordinaatideks või inglise päraselt `ofsettideks' (Offsets). Seejärel koostatakse neist plaasi poolordinaatide tabel (Offset Table). See tabel on suure tähtsusega algarvutuste teostamisel, aga ka laevateooria õppetöös. Horisontaalsel võrgustikul on näidatud teoreetiliste veeliinide asetus,
kujutab endast postsünaptilise membraani lokaalse depolarisatsiooni mediaatori (N: atsetüülkoliini) toimel. Kui erutava postsünaptilise potentsiaali väärtus saavutab depolarisatsiooni kriitilise piiri taseme, siis tekib mööda rakumembraani leviv aktsioonipotentsiaal. Seejuures toimub sageli alläviste postsünaptiliste potentsiaalide ajaline või ruumiline summeerimine. Neuromuskulaarse sünapsi postsünaptilise membraani (lõpp-plaadi) potentsiaali nim lõpp-plaasi potentsiaaliks. Erinevalt aktsioonipotentsiaalist, mis allub sadustele "kõik või mitte midagi", suureneb postsünaptiline potentsiaal järk-järgult presünaptilisest piirkonnast erineva mediaatori hulga suurenemisel. Pidurdav postsünaptiline potentsiaal kujutab endast närvivalu membraani hüperpolarisatsiooni pidurdava mediaatoraine (N: gamma-amonivõihappe) toimel.Närvi- ja lihaskoe mingis osas tekkinud aktsioonipotentsiaal kevib konstantse kiirusega mööda kiude mõlemas suunas edasi
annaabi.ee 
