Juhan Smuuli roll Eesti kultuuriloos
toimetaja Ellen Noodaga. Tal ei olnud järeltulijaid. Ta suri 13. aprillil 1971 Tallinnas.
Kirjanikuna liikus J. Smuul palju ja rahutult, temast sai maailmakodanik nii loomingu
kaudu kui ka reiside ja suhtlemise läbi. Sünnikoht jäi talle aga elu lõpuni kõige
siduvamaks paigaks. Smuul oli inimene, kes tundis ja hindas oma juuri, ning selle
tõdemisega on öeldud rohkesti olulist ka tema kui kirjaniku kohta. Muidugi olid käärid
unistuste ja tegelikkuse vahel, olid lapse- ja noorukiea plaanitsused ja soovid, mis jäid
täitumata või täitusid hoopis teisel kujul. Oli meri kui igapäeva reaalsus ja kui unistuste
sinine kaugus, mis lakkamatult toitis tundemeelse rannapoisi kujutlusi. Oli rohkesti
koloriitseid laialt maailma näinud meremehi, kelle jutustused, lood ja laulud neid
kujutlusi omalt poolt täiendasid ja ergutasid, lisasid ränkade tormide ja mehiste tegude
romantikat. Tekkis unistus merekoolist ja meremeheelust, aga see ei olnud ainus.