Tsiviilõiguse üldosa
1990 aastate alguses, kui Eesti jälle iseseivus, siis (erinevus 20 aastate alguses polnud
tungivat vajadust uue tsiviilõiguse järele kuna majanduses ei toimunud olulisis
põhimõttelisi muudatusi ja oli võimalik kasutada vanu tsaariaegseid seadusi. Paljud
jäidki kehtima, osad seadused võeti ise vastu, kuid kiiret justkui polnud
(turumajanduste tingimuste osas)). 1990 aastal majanduses tingimused muutused
plaanimajandusturumajandus. Nõukogude ajal oli kogu maa riigi omand, kuid nüüd
tuli maa tsiviilkäibesse, kuid selle kohta ei olnud olemas mingit seadust/regulatsiooni.
1990 aastate alguses tekkis vajadus luua täiesti uut tsiviilõigust. (niikaua kui seda
loodi, jäi nõukogude tsiviilkoodeks kehtima).
Tekkis küsimus - mis tüüpi tsiviilõigus peaks olema? Valikud: anglo-am, skandinaavia
süsteem, mandri-euroopa (germaani ja romaani). Lõplik valik toimus skandinaavia,