Veatul mõõtmisel näitab horisontaalsuuna lugemite vahe poolvõtetest kahekordset kollimatsiooniviga. 2. Miks on vaja teha tahhümeetris läbi orienteerimisprogramm? Orienteerimine on vajalik lähtediriktsioonnurga saamiseks ja direktsioonnurga saamiseks järgmisele punktile. Seega vajame alustamiseks kahte kindelpunkti. 3. Mis on kõrguse mõõtmise lubatav viga käigus? 5cm 4. Mis on situatsioonipunkti lubatav viga käigu suhtes? 5cm 5. Mis on mõõdistusvõrgu punkt? Plaanilis-kõrgusliku sidumise käigus moodustatud kohtkindla märgiga kindlustatud punkt. 6. Mis põhimõttel peaks tasandama koordinaatide juurdekasve, miks? Et, teada õiged koordinaadid. Juurdekasvud tasandati vastavalt joone pikkusele. Ühest küljest peaks tasandama juurdekasvud võrdselt, kuna tahümeetri kauguse mõõtmise täpsus ei sõltu peaaegu üldse joone pikkusest. 7. Kuna peab tegema sulgemisega käigu, kuna võib sellest loobuda.
planeeritakse selliselt, et üks ja sama ala oleks kujutatud külgnevatel aerofotodel (pikikattumine) naabermarsruutide aerofotodel (põikikattumine). Maapinnale märgitakse tugipunktid, mis peavad olema hästi tunnetatavad nii aerofotodel kui looduses. Tavaliselt on need risti kujulised. Samuti tuleb arvestada taustvärviga, nt. heledale taustpinnale teha must markeering. Nende keskkohale määratakse geodeetilised koordinaadid. Tugipunkte kasutatakse aerofotode plaaniliseks või plaanilis-kõrguseliseks sidumiseks. 5. Fotogramm-meetrilised fototooted ja nende kasutusvõimalused. Fototooded jagunevad: · aerofotod lennuaparaadile paigaldatud spetsiaalse fotokaameraga tehtud maapinnafoto, mille järgi on võimalik koostada topograafilisi ja temaatilisi kaarte või plaane · fotomosaiigid maastikufotod, mis on saadud mitmete järjestikuste fotode kattumisalade ühtseks pildiks monteerimisel.
14. Millised geodeetilised põhivõrgud on kasutusel? Eristatakse plaanilist (horisontaalset), kõrguselist (vertikaalset) ja plaaanilis-kõrguselist geodeetilist põhivõrku. Plaanilise geodeetilise põhivõrgu punktid määratakse triangulatsiooni, trilateratsiooni (kolmnurkade kõigi külgede kaugusmõõturiga mõõtmise) või polügonomeetria meetoditega. Kõrguselise geomeetrilise põhivõrgu punktid määratakse geomeetrilise nivelleerimisega mere nivoopinna suhtes. Plaanilis-kõrguselise geodeetrilise põhivõrgu punktid määratakse nüüdisajal Maa tehiskaaslaste (GPS) või elektrontahhümeetrite abil. Geodeetilise põhivõrgu punktide geograafilised koordinaadid määratakse geodeetilise astronoomia meetoditega ja GPS-i mõõtmistega. 15. Mis on geodeetilise põhivõrgu punkt? Geodeetiliseks võrguks nimetatakse maastikul kindlustatud punktide kogumit, millele on ühtses süsteemis määratud plaanilised ristkoordinaadid x ja y ning kõrgus h.
annaabi.ee 
