Bioomide kirjeldus
Kohalikud jõed on veevaesed, põhjaveed sügaval ja mineraliseerunud. Olulist mõju taimekasvule avaldab tuule- ja vee-
erosioon, mis tugevneb eriti kultuuraladel, ning muldade sooldumine.
Stepile kõige iseloomulikumad on kooslused kserofiilsetest tihedapuhmikulistest kõrrelistest; Euraasias on nendeks stepirohud
(Stipa), stepi-aruhein (Festuca sulcata) ja sale haguhein (Koeleria gracilis).
Stepivööndi põhjapiiri määratakse põhimõtteliselt nende koosluste valitsemise järgi plaakoreil. Et aga kogu vööndis on tasased
veelahkmealad ammu üles haritud ja tsonaalsetest kooslustest on säilinud vaid vähesed fragmendid, siis tuleb vööndi
piiritlemisel arvestada kliima ja mullastiku andmeid.
Niiskusevajak määrab stepikoosluste struktuuri ja aastaajalise arengu. Kliimategurid takistavad siin puude kasvu (stepi
metsatuse põhjused, mille üle--kaua vaieldi, on komplekssed, kuid peamine tegur on siiski veereziim), ka põõsad on taandunud
peamiselt põhjanõlvadele ja orgudesse
annaabi.ee 
