Arvutite riistvara
järjestuses esitatavaid muusikaprogramme.
Et lasersalvestusel rakendatav digitaalsalvestuse põhimõte on universaalne - bitijadadena
võib salvestada heli, pilti kui ka mistahes muid andmeid - oli loomulik hakata laserplaatidele
kandma ka andmebaase ning üldse igasugust teavet. Mingeid tehnilisi takistusi selleks
polnud, kuid enne pidid laserheliplaadid sillutama tee. Üksnes tänu CD- tehnoloogia
massilisele levikule muusikaturul läks seadmete ning plaadivalmistustehnoloogia hind
niivõrd alla, et tasus hakata kasutama neid plaate andmebaaside tiražeerimiseks ja
levitamiseks. Uus meedium sai arvutimaailmas nime “kompaktplaat- püsimälu”- CD-ROM.
Esimene andmebaas talletatuna kompaktplaadile tuli müügile 1986. aastal; see oli USA
kirjastuse Groliers entsüklopeedia. Sellest ajast on CD-ROM –ide levik olnud niisama
tormiline, kui laserheliplaatidel.
4.3.2. Ehitus
Standardne laserplaat ehk kompaktplaat on 1,2 mm paksune